Mõnusalt kaneelised saiakesed, mis ahjusoojana taevalikud.
Juba pikka aega olin plaaninud valmistada kaneelisaiu. Paraku pidin seda pidevalt edasi lükkama. Kartuses süüa üksinda ära terve plaaditäis saiakesi, pidasin paremaks valmistada neid mõnel suuremal sündmusel. Selleks ajaks, kui see hetk aga lõpuks kätte jõudis, oli mul paljukiidetus retsept nami-nami'st juba välja valitud.
Retsepti kopeerima siia ei hakka, kuna jälgisin seda üsna sõna-sõnalt ning ega oskakski väga muudatusi teha. Ainus asi, mis tegin teisiti oli, et valmistasin täidiseks poolteist-kordse koguse kaneeli-suhkru-või segu. Märkustena võin ka lisada, et mina paneksin järgmine kord veidike rohkem kardemoni ning kindlasti tasub veenduda, et ei sulata võid liiga vedelaks. Muidu võib täidis kokku rullides hakata laiali voolama.
Mis oli mu üldmulje? Ahjusoojana olid saiad muidugi võrratud. Paraku kaotasid nad minu suureks pettumuseks juba paari tunni pärast suurema osa oma pehmusest. Igal-juhul ei olnud nad võrreldavad nende saiakestega, mida ema juures Rootsi kohvikutes sööme. Võib-olla oleks pidanud taigna veidike paksema jätma... Küll aga kiitsid külalised neid, üks noormees isegi ütles, et need on väga mõnusad ning meenutavad talle saiu, mida ta vanaema lapsepõlves tegi. :) Ei, eks muidugi olid saiad mõnusad. Samas jäi neis miski minu jaoks puudu. Jätkan siiski retsepti otsingutega (uus on tegelikult juba silmapiiril) ja annan teada, kui miskit leian.
Retsepti kopeerima siia ei hakka, kuna jälgisin seda üsna sõna-sõnalt ning ega oskakski väga muudatusi teha. Ainus asi, mis tegin teisiti oli, et valmistasin täidiseks poolteist-kordse koguse kaneeli-suhkru-või segu. Märkustena võin ka lisada, et mina paneksin järgmine kord veidike rohkem kardemoni ning kindlasti tasub veenduda, et ei sulata võid liiga vedelaks. Muidu võib täidis kokku rullides hakata laiali voolama.
Mis oli mu üldmulje? Ahjusoojana olid saiad muidugi võrratud. Paraku kaotasid nad minu suureks pettumuseks juba paari tunni pärast suurema osa oma pehmusest. Igal-juhul ei olnud nad võrreldavad nende saiakestega, mida ema juures Rootsi kohvikutes sööme. Võib-olla oleks pidanud taigna veidike paksema jätma... Küll aga kiitsid külalised neid, üks noormees isegi ütles, et need on väga mõnusad ning meenutavad talle saiu, mida ta vanaema lapsepõlves tegi. :) Ei, eks muidugi olid saiad mõnusad. Samas jäi neis miski minu jaoks puudu. Jätkan siiski retsepti otsingutega (uus on tegelikult juba silmapiiril) ja annan teada, kui miskit leian.
Mina teen tavaliselt selliselt kaneelisaiakesi:
ReplyDelete50 presspärmi vedeldan 1,5 dl suhkru sees ja lisan siis pool liitrit käesooja piima ja 400 g jahu. Ei tule kohe paks taigen, mida kätega mudida. Jätan taigna kergelt niiske rätikuga kaetult sooja kohta seisma kuni pooleks tunniks. (siis on näha ka juba, et mullitab)
seejärel lisan 2 lahtiklopitud muna, 1,5 dl õli, 1 tl soola ja u 450 g jahu. Jahu ei lisa korraga taignale vaid vaheldumisi teiste asjadega. Sõtkun kätega seni kuni kõik koostisained lisatud ja taignapall enam käte külge ei jää ja jätan siis sooja koha peale niiske rätikuga kaetult seisma.
Umbes pooleteise tunni pärast võtan pool taignast ja rullin lahti õhukeseks.
Määrin terve taigna pehme, kuid mitte sulatatud võiga ja raputan peale kaneelisuhkrusegu nii et ikka kõik kohad oleks kaetud. Siis lõikan 1,5-2 cm laiused ribad. Iga riba rullin eraldi kokku ja tõstan küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Enne ahju panemist panen igale keerusaiale veel hästi pisikese võitüki peale ja raputan veidi suhkru-kaneelisegu.
Hiljem teen teise taignatükiga sama.
Ahjus küpsetan 200'C juures niikaua kui näen et hakkavad juba pruunistuma. Ahjust välja võttes määrin kergelt pisut sulavõiga neid.
Ahjust välja tulnuna katan rätikuga ja hiljem panen suurtesse karpidesse, mida saab kaanega sulgeda.
Minu arust tulevad nii absoluutselt kõige paremad kaneelisaiakesed ja hästi pehmed ka järgmisel päeval.
Vabandan kui liiga pikk või keeruline jutt aga nii on minul alati välja tulnud.
Oo, see kõlab tõesti hästi! Eks pean lähiajal leidma mõne ettekäände nende meisterdamiseks. :) Tänud!
ReplyDeletenii, doris.
ReplyDeleteesmalt andesta kaarlile, et ta sinu üldiselt vaka all hoitava blogiaadressi mulle edastas, aga sihikindla naisterahvana ma käisin talle lihtsalt seni peale, kuni ta järele andis:)
teise punktina: nii tore blog! kirjutan alla kõigile kaarli äriplaanidele.
ja kolmandaks: minu jaoks on pärmitaignaküpsetiste säilitamise võluvahend lisaks köögirätikule kilekott. kohe ahjust tulles rätt peale ja nii ruttu kui võimalik kilekotti. pole veel leidnud midagi, mis niiskust paremini säilitaks ja veel ka küpsetisse sisendaks ja tulemus on ülimahlane.
jõudu katsetamisel!
m
Tore kuulda, et sulle siin meeldib :) Ja ole mureta, Kaarli peale ma pikka viha ei pea. Ega see blogi mul just mingi suur saladus polegi, aga kuna kirjutan siia peamiselt vaid oma lõbuks, pole näinud põhjust teda väga levitada. See variant, et huvilised ise tee siia leiavad, sobib mulle väga hästi :D
ReplyDeleteAga tänud hea nipi eest! Tõesti, geniaalselt lihtne - miks ma küll ise selle peale ei tulnud? Järgmine kord läheb kindlalt käiku. :)